---
title: Hiidgalaago
description: "***Otolemur crassicaudatus*** **Selts:** esikloomalised (*Primates*), **sugukond:** galaagolased (*Galagidae*). Ingl: *brown greater galago*, *greater galago*, *thick-tailed galago*. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-55_skelett-1024x636.jpg) ******Levila**.**** Elupaigaks Ida- ja Lõuna-Aafrika metsaalad. **Mõõtmed.** [Tüvepikkus](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad) 30–40 cm, kehamass 1–2 kg.^1 Esineb [sooline dimorfism](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#sooline-dimorfism), isased on tunduvalt suuremad kui emased. **Anatoomiline…"
url: "https://ossa.emu.ee/loomaliigid/esikloomalised/hiidgalaago/"
updated: "2022-02-14"
category: Imetajad / Esikloomalised
---

# Hiidgalaago

***Otolemur crassicaudatus***

**Selts:** esikloomalised (*Primates*), **sugukond:** galaagolased (*Galagidae*).
Ingl: *brown greater galago*, *greater galago*, *thick-tailed galago*.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-55_skelett-1024x636.jpg)

******Levila**.**** Elupaigaks Ida- ja Lõuna-Aafrika metsaalad.
**Mõõtmed.** [Tüvepikkus](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad) 30–40 cm, kehamass 1–2 kg.^1 Esineb [sooline dimorfism](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#sooline-dimorfism), isased on tunduvalt suuremad kui emased.
**Anatoomiline iseloomustus.** Hiidgalaagodel on suured ja väga liikuvad kõrvalestad. Tagajäsemed eesjäsemetest tunduvalt pikemad. Sõrmed on pikad ning haarduvad, sõrme- ja varbaotstes on nahapaksendid, mis on abiks haaramisel ja ronimisel. Tugevad tagajäsemed võimaldavad sooritada puult puule kuni 12-meetriseid hüppeid. Puuvõras liikumisel on suureks abiks pikk haarduv saba, mille ots allapoole keerdudes tasakaalustab looma puuvõras liikumisel ja toitumisel.
Esikloomade haarduv saba on rohkem levinud tihedate puuvõradega Lõuna-Ameerika troopilistes vihmametsades, vähem Aafrika ja Kagu-Aasia (vana maailma) loomade puhul, kus puurinne ei ole enamasti nii läbimatu ning puudel elutsevad imetajad rohkem liuglevad ja ronivad.^2 Maapinnal kõndimisel toetuvad hiidgalaagod neljale jalale.
Toituvad viljadest ja putukatest.
**Kolju.** Galaagole on iseloomulik lühikese näoosaga ümar pea. Kolju on [sarnakaarte](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#sarnakaar) kohalt suhteliselt lai, silmakoopad avarad, suunatud ettepoole. [Hambavalem](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#hambavalem) 2.1.3.3/2.1.3.3. [Lõikehambad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#loikehambad) on suunatud ettepoole, [purihambad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad) taimetoidulisele loomale iseloomulikult madalate köprudega.
**Päritolu.** Zoomeedikumi kogu säilik AP-55. Skelett on valmistatud Tallinna Loomaaias elanud loomast, 2001. aastal, valmistaja Joel Vesmes.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/hiid-galaago-kupsisega_foto-Maaja-Kitsing-724x1024.jpg)
Hiidgalaago Tallinna Loomaaias. Foto autor Maaja Kitsing.

1. [https://animaldiversity.org/accounts/Otolemur_crassicaudatus/](https://animaldiversity.org/accounts/Otolemur_crassicaudatus/)
2. Fleagle, J. G. Primate adaptation and evolution. San Diego: Academic Press, 1999.