---
title: Borneo orangutan
description: "***Pongo pygmaeus*** **Selts:** esikloomalised ehk primaadid (*Primates*), **sugukond:** inimlased (*Hominidae*). Ingl: *Bornean orangutan*. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-149m-1024x1008.jpg) ****Levila**.** Borneo orangutanid on looduslikult levinud Kagu-Aasias Borneo saarel. Nad on arboreaalse eluviisiga (elutsevad puudel) ning maapinnale tulevad harva.^1 **Mõõtmed.**Avaldub [sooline dimorfism](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#sooline-dimorfism), emased on isastest tunduvalt…"
url: "https://ossa.emu.ee/loomaliigid/esikloomalised/borneo-orangutan/"
updated: "2025-01-16"
category: Imetajad / Esikloomalised
---

# Borneo orangutan

***Pongo pygmaeus***

**Selts:** esikloomalised ehk primaadid (*Primates*), **sugukond:** inimlased (*Hominidae*).
Ingl: *Bornean orangutan*.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-149m-1024x1008.jpg)

****Levila**.** Borneo orangutanid on looduslikult levinud Kagu-Aasias Borneo saarel. Nad on arboreaalse eluviisiga (elutsevad puudel) ning maapinnale tulevad harva.^1
**Mõõtmed.**Avaldub [sooline dimorfism](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#sooline-dimorfism), emased on isastest tunduvalt väiksemad. Täiskasvanud emaste keskmine kehamass on 37 kg, isastel 87 kg.^1
**Anatoomiline iseloomustus.** Orangutanide jäsemed on väga pikad ning lihaselised, hõlbustades puudel ronimist. Eesjäsemed on tunduvalt pikemad kui tagajäsemed. Ronimist soodustab ka orangutanide puusaliigese omapärane ehitus – teistel loomaliikidel tugevdab puusaliigest reieluupea-side, mis ühendab reieluupea puusanapaga, orangutanil nimetatud side puudub ning puusaliiges saab vabamalt liikuda. Eesjäsemetel on sarnaselt inimesele neljale sõrmele vastanduv pöial. Orangutanil vastandub ka tagajala suurvarvas, võimaldades okstest haarata nii ees- kui ka tagajäsemetega.^2
Borneo orangutanid toidust moodustavad toidust enamiku viljad – rohkem kui 60%. Peale lehtede ja võrsete söövad ka putukaid, linnumune, puukoort ja seeni.^1
**Kolju.** [Hambavalem](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#hambavalem) 2.1.2.3/2.1.2.3.^3 Orangutanidele on iseloomulik prognaatia ehk rihvalõugsus, nende lõualuude eesosad ning [lõikehambad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#loikehambad) ulatuvad tugevalt ettepoole (**1**). Lõikehambad kinnituvad ülalõuas lõikehammasteluusse 45° nurga all. Silmakoopad on pikiovaalsed ning [sarnakaared](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#sarnakaar) laiad.^4 Isastel orangutanidel on [välimine sagitaalhari](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#valimine-sagitaalhari) ja [kuklatagusehari](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kuklatagusehari) kõrgemad kui emastel.
**Päritolu.** Zoomeedikumi kogu säilik AP-149, kasvueas orangutani kolju on hangitud 1893. aastal.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/Orangutan-709x1024.jpg)
Orangutan maiustab kookospähkliga.
[https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=3913620](https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=3913620)

1. [https://animaldiversity.org/accounts/Pongo_pygmaeus/](https://animaldiversity.org/accounts/Pongo_pygmaeus/)
2. [https://www.orangutan-world.com/orangutan-anatomy/](https://www.orangutan-world.com/orangutan-anatomy/)
3. [https://www.primates.com/primate/hominidae.html](https://www.primates.com/primate/hominidae.html)
4. Gosselin-Ildari, A. 2006.*Pongo pygmaeus*, Digital Morphology. [http://digimorph.org/specimens/Pongo_pygmaeus/](http://digimorph.org/specimens/Pongo_pygmaeus/)