---
title: Austraalia sipelgasiil
description: "***Tachyglossus aculaeatus*** **Selts:** ainupilulised (*Monotremata*), **sugukond:** sipelgasiillased (*Tachyglossidae*). Ingl: *short-beaked echidna*. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-19-2-1024x614.jpg) **Levila.** Austraalia sipelgasiil on tänapäeval elutsevatest ainupilulistest kõige laiema levikuga. Liik on levinud Ida- ja Lõuna-Austraalias kuni läänetipuni, Tasmaanias ning Uus-Guinea saarel. **Mõõtmed.** Isendite pikkus on kuni 40…"
url: "https://ossa.emu.ee/loomaliigid/ainupilulised/austraalia-sipelgasiil/"
updated: "2025-01-16"
category: Imetajad / Ainupilulised
---

# Austraalia sipelgasiil

***Tachyglossus aculaeatus***

**Selts:** ainupilulised (*Monotremata*), **sugukond:** sipelgasiillased (*Tachyglossidae*).
Ingl: *short-beaked echidna*.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-19-2-1024x614.jpg)

**Levila.** Austraalia sipelgasiil on tänapäeval elutsevatest ainupilulistest kõige laiema levikuga. Liik on levinud Ida- ja Lõuna-Austraalias kuni läänetipuni, Tasmaanias ning Uus-Guinea saarel.
**Mõõtmed.** Isendite pikkus on kuni 40 cm ning nad kaaluvad 2–7 kg.^1
**Anatoomiline iseloomustus.** Keha seljapool, sealhulgas lühike saba, on kaetud kuni 6 cm pikkuste okastega. Lisaks okastele katavad keha ka lühemad punakaspruunid karvad.
Selgroo moodustavad 29 [selgroolüli](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#selgroolulid), millest esimene ja teine kaelalüli on järgnevatest võimsamad.
Eesjäsemed on tagajäsemetest tugevamad, kohastunud pinnase kaevamiseks. Õlavööde koosneb mitmest eraldiseisvast luust, suuremad neist on tugev [abaluu](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#abaluu) ning [kaarnaluu](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kaarnaluu). Õlavarreluu ja küünarvarre luud on lamenenud ja tugevad. Käpad on viie varbaga, varvaste viimased lülid on varustatud laiade küünistega.
Kolmest luust kokku kasvanud puusaluule lisandub süleluu eesmisele servale liigestuv [eessüleluu](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kukruluu) (nimetatakse ka kukruluuks), mis pikendab süleluud.^2
Lisaks neljale kõhuseina lihasele on kõhupiirkonnas eessüleluult algavad ja reieluude siseküljele kinnituvad lihased, mis aitavad liikumisel kõhuõõne mahu muutustega kaudselt kaasa kopsude ventileerimisele.^3
Sigimisperioodil areneb emaslooma kõhule kukkur, millesse kukub munetud 13–17 mm suurune nahkne muna. Koorunud poeg lakub kukrus piimanäärmetest karvadele nõristunud piima.
**Kolju.**[Ajukolju](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#ajukolju) on külgedelt kummunud, mis nihutab välimised kuulmeavad kolju [ventraalse](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#ventraalne) pinna poole. Silmakoopad on ümardunud, suhteliselt väikesed. Luuline suulagi ulatub koljupõhimikul silmakoobastest kaugemale. Pikk kolju näoosa on ümardunud läbilõikega ning kohastunud toitumiseks putukatest. Hambad puuduvad, saaki haarab peenikese limase keelega ning peenestab keelepära sarvestunud näsade ja köbrulise suulae vahel hõõrudes. [Alalõualuu](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#alaloualuu) on kitsas, orgitaoline.
**Päritolu.** Zoomeedikumi kogu säilik AP-19, skelett on valmistatud kasvueas loomast. Hangitud 1892. aastal (Umlauff/Hamburg).

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/Echinda_burningwell-1024x768.jpg)
Austraalia sipelgasiil.
[https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=493365](https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=493365)

1. [https://animaldiversity.org/accounts/Tachyglossus_aculeatus/](https://animaldiversity.org/accounts/Tachyglossus_aculeatus/)
2. Rismiller, P. D., Grutzner, F. Tachyglossus aculeatus (*Monotremata: Tachyglossidae*). Mammalian Species, 2019, 51(980):75–91.
3. Reilly, S. M. *et al*. Abdominal muscle and epipubic bone function during locomotion in Australian possums: insights to basal mammalian conditions and Eutherian-like tendencies in Trichosurus. J. Morphol., 2010, 271(4):438–50.